Mittes¨ ustemaatilisuse all pean silmas seda, et seletus pole kontrollitav. Kontrollimatuks muudab iga seletuse n¨aiteks see, et on k¨asitletud liiga v¨aike hulk m¨arke v~oi on j¨aetud selgitamata seletuse p~ohim~ote v~oi seletus eirab sisemisi vastu- olusid. K¨asitlen siin eelk~oige m~oningaid u ¨ldlevinud piltm¨arke. Enne v~ordluse juurde asumist m~oned s~onad allikate iseloomustamiseks. Prantsuse sinoloogi Leon Wiegeri [Wieger 40] raamat on paljuski esitus koos hiina keelsete seletustega. K¨ asitletud m¨arkide arv on 1800 ringis. Oma teose eriosas t~olgendab autor pronkskirja tekste. Jaapani keele huvilisele on raamatu miinuseks paljude u ¨ldkasutatavate m¨arkide puudumine. Raamat on Euroopa esimesi kanji morfoloogiat lahkavaid teoseid. Ajalooliselt j¨argmine on [Vaccari 50] k¨asitlus. Vaccari kirjeldab u. 500
populaarseks sajandi keskpaigas. Browni arvustaja, inglise kaupmehe poeg William Chambers (1726-1796), kes kasutas kujunduses barokielemente (nt paviljonid, alleed), tõdes: "Browni kirves hävitas tuhandeaastased metsad". Chambers viibis Hiinas ja sai mõjutusi hiina aiast, kus oli väga omapärane miniatuurne maastik. Alles hiina aiast arvas ta leidvat selle, mis inglise maastikuaedades puudu oli. Oma paari reisiga Hiinasse oli ta omandanud sinoloogi (s.o Hiinat tundva teadlase) kuulsuse ning andis 1757 a. välja raamatu hiina ehituskunstist. Hiina aiad kujunesid inglise aedade eeskujuks ja Kenti kunstlikud maastikunormid uuenesid. Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. Kujunduses taotleti vaheldust nii, et samas aias oli eri stiilis ehitisi pärit nii Kreekast, Hiinast (templid), Egiptusest (püramiidid) kui Türgist (jurtad ja
annaabi.ee 
