Home rule'i billi võeti vastu Briti parlamendi poolt 1914. aastal. I maailmasõja puhkedes lükati home rule'I billi tõeliseks saamine edasi. 1916 aastal toimus Iiri ülestõus, mis suruti vägivaldselt briti vägede poolt maha. Kuid paar aastat hiljem, nimelt 1919. aastal kuulutati saadikute poolt Dublinis välja Iiri Vabariik, presidendiks sai vasakpoolne sinnfein E. De Valera. 6 detsembril 1921. aastal sõlmisid A. Griffithi juhitavad parempoolsed sinnfeinid Briti võimudega kokkuleppe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse. Iirimaast lahutati tööstuslikult arenenum Ulsteri piirkond, mis oli asustatud põhiliselt protestantidest sotlaste ja inglastega. Kokkuleppe pooldajate ja vastaste kodusõja (1922-23) võitsid pooldajad. 1922-32 oli võimul Inglisesõbralik W.T. Grosgave'i valitsus. 1932 sai valitsema pahempoolsete sinnfeinide suunda jätkav Fianna Fail. Sõltuvus Suurbritanniast vähenes, Iirimaal paiknevad sõjaväebaasid likvideeriti
Rahvus säilis ainelise kultuuri ja katoliikluse alusel. 1893. a. loodi Gaeli Liiga, mis püüdis taaselustada iiri keelt. Kasvas huvi iiri folkloori vastu. 1909. a. rajati Dublinis iiri rahvuslik katoliiklik ülikool. Hakati välja andma ajalehte "Ühinenud Iirlane," asutaja A. Griffith. Teravalt seisis päevakorral Iirimaa tulevik ja iirlaste püsimine rahvusena. Moodustati uus rahvuslik-poliitiline organisatsioon Sinn Fein (Meie Ise). Sinnfeinid rõhutasid, et on vaja luua kodumaine tööstus, pangad, kooperatiivid jne. Boikoteeriti Inglise kaupu. Probleeme tekitas olukord Põhja-Iirimaal asuvas Ulsteris, kus suurimaks tööstuslinnaks oli Belfast. Lõviosa siinsest tööstusest oli Inglise kapitali käes. Belfasti tööstusest ei olnud iirlastel mingit kasu, sest tooraine toodi sisse ja valdav osa toodangust läks mujale. Tööliskonna moodustasid suures osas võõrad (inglise protestandid), kes ei
annaabi.ee 
