rohkem. Ta on oluline tootja, sest ta annab hapniku . Taimhõljum on toiduks loomhõljumi pisiloomadele,kes on omakorda toiduks suurematele loomadele.Läänemeres on tuhandeid liike pisivetikaid.Need kõik on erineva kuid huvitava kujuga.Kaks kõige arvukamat liiki nende seas on viburvetikad ja ränivetikad.Neid on kõige rohkem varakevadel ja sügisel. Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim ,
Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: -mükobiondist e. Seen komponendist -fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist Mükobiont on samblikus domineeriv osapool: –seenehüüfid moodustavad põhiosa sambliku tallusest –paljuneb suguliselt Fotobiondina võivad samblikus toimida: •rohevetikad (Chlorophyta) –sageli, umbes 25 perekonna esindajad Trebouxia; Trentepohlia; Stichococcus •tsüanobakterid (Cyanobacteria),varem nimetatud ka sinivetikateks (Cyanophyta) –harvemini, umbes 10% samblikes Nostoc; Gloeocapsa; Stigonema –mükobiondi kasu – saab toitaineid –fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal-ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen (Ascomycota), harva – kandseen (Basidiomycota, nimeta 3 liiki). sealjuures 3 liiki –kandsamblikud: limane hariksamblik(Multiclavulamucida) kevadine hariksamblik(M. vernalis) –PR
annaabi.ee 
