laulutekstist, 3 näidendist ja 9 tõlkest. Contra raamatust Isa sokk on Ufonaut (2013a ) "Lõunamaaunistus" Muutuks Eesti lõunamaaks -- oleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsva kookuspiima. Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu. Hambaauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. Kasutatud allikad: Wikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Teosed Luuleleid, https://luuleleid.wordpress.com/tag/contra/
arktilistes vetes aga lisaks veel kolmest liigist vähkidest. Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes 20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid
piima ja võtab päevas juurde 90 kg. Poolteiseaastane vaal on juba 20 meetrit pikk.Hinnanguliselt võib sinivaal elada 80 aastat vanaks, aga see ei ole täpselt teada, sest vaalasid on hakatud individuaalselt jälgima alles hiljaaegu. Kindla peale on teada, et Vaikse ookeani kirdeosas elas üks sinivaal 34 aastat.Sinivaala ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal. Uuringu järgi kannab veerand sinivaaladest mõõkvaalade rünnakuis saadud arme. Kuna mõõkvaalad sinivaalu nii sageli ründavad, siis järelikult peavad need rünnakud vahel vilja kandma, aga kui suur osa rünnakutest mõõkvaalale edukalt lõpeb, on teadmata.Vaalaküttimise tagajärjel vähenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000-lt (1930) umbes 1000-le (1965), kuni 1966. aastal sinivaalade püük keelati. Tänapäeval on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt. Polaarhüljes Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke
annaabi.ee 
