SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende l...
laulutekstist, 3 näidendist ja 9 tõlkest. Contra raamatust Isa sokk on Ufonaut (2013a ) "Lõunamaaunistus" Muutuks Eesti lõunamaaks -- oleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsva kookuspiima. Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu. Hambaauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. Kasutatud allikad: Wikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Teosed Luuleleid, https://luuleleid.wordpress.com/tag/contra/
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all
ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. · Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2Xkmo Mõisted · Lõpused veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid. · Uimed kalade ujumiselundid. · Loivad imetajate jäsemed, mis on kohastunud ujumiseks. Ülesanded · Kuidas hingavad vees selgrootud? · Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist. KALAD VEEIMETAJAD Millega hingavad? Kuidas hingavad? Kuikaua saavad veeall viibida? Kes
Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn
annaabi.ee 
