koristada, neil olid selle jaoks teenijad. Neiu eesmärk oli mehele saada (soovitavalt jõukale). Et neiu oleks väärtuslik ja atraktiivne, pidi ta oskama prantsuse keelt, mängida klaverit, tantsida. Samuti pidi ta õppima etiketti: kuidas käituda, kui lähedal kellelegi seista, kuidas temaga suhelda, kehahoiakut, kuidas ennast laua ääres vabandada, et tualetti minna jne. Keskklassi tüdrukud pidid olema haritud ja oskama lugeda, et oma väärtust tõsta, samas oli oht muutuda sinisukaks ehk liiga haritud naiseks, kes luges üleliia palju, rääkis poliitikas kaasa, kellele meeldis targutada, kellele läks korda ühiskonnas toimuv, kes tahtis juurde õppida, näiteks erinevaid keeli. Arvati, et selliseid naisi ükski täie aru juures olev meesterahvas naiseks võtta ei taha. Eesmärk oli õppida, aga mitte liiga palju - tuli osata kaasa rääkida, aga mitte teemasid liiga süvitsi käsitleda. Väga oluline oli kena välimus. Tüdrukud
Perekondlikus ettevõtmises lubati enesele palgalist alles 1871 (Jakob Hurt), sedagi lühikest aega. Koidula osa PP ja EP numbrites välja ei paista. "Te ju teate, et mu tööde enamik on läinud maailma isa nime all," kirjutas Lydia oma vennale hiljem. Muidugi oli naise sotsiaalne staatus tolleaegses ühiskonnas tänasest täiesti erinev (naised pidid kodu hoidma, neil ei olnud näiteks valimisõigust jms). Kirjaneitsi seisust nimetas Koidula okkaliseks (avalik arvamus pidas teda sinisukaks). Papa Jannsen pidi hakkama abi otsima, kui tütar kodust 1873 ära läks. Üks võimalus oli teha seda läbi ajalehe: "Tartus. Mina tarvitan kättetuleval Januari kuul 1876 viisakat noort inimest maalt, kes mitte üksi parandatud uue kirjaviisi järele Eesti keeli, vaid ka Saksa keeli etteööldud (Dictat) ja Vene keeli adressid lugeda ja kirjutada oskab ja seks kreiskoolis ehk Valga kihelkonnakoolmeistrideseminaris õpetust on saanud.
annaabi.ee 
