teenijana, prostituudina või koduabilisena. Neil oli elu väga raske ja nad tegid rasket füüsilist tööd. Ka abielus jätkus nende raske elu. Majapidamises polnud ei elektrit ega häid pesemisvõimalusi. Enamikul töölisklassi liikmetest oli siiski võimalus haridust saada. (Hughes, 2014) Kesk- ja ülemklassi naisele dikteeris ühiskond, et naine on kodune ja hoolitseb kodu ja laste eest. Nad võisid õppida seni, kuni see nende majapidamise eest hoolitsemist segama hakkas. Sinisukad olid “hullumeelsed’’, liigset õppimist ei tolereeritud. (Hughes, 2014) 11 2.6 Naine ja seksuaalsus Naisel ei tohtinud enne abielu olla mitte ühtegi seksuaalset kontakti, eriti kui nad olid kesk- või ülemklassist. Abikaasal olid “õigused’’ naise kehale, hoolimata naise tunnetest. Naised olid tihti lapseootel. Statistika järgi oli iga kahesaja sünnitaja kohta üks surnu
ajalehte teate, et nad on kihlatud ning 1919 abielluvad (prototüüp ,,Polkovniku lesele"). Esimene loominguperiood Alustab maaelu teemaga, külaainestik. Teosed ,,Tähtis päev", ,,Mäetaguse vana", ,,Vanad ja noored". On veendunud inimmõistuse oskuses olla üle tunnete enamikul juhtudel. Loomingus ka huumorit. Teine loominguperiood 1908-... Kirjutab impressionistlikke üliõpilasnovelle, avaldati ajalehtedes. Teemaks emantsipatsioo (naise võrdõiguslikkus, sinisukad). Teosed ,,Kärbes", novell ,,Varjundid", ,,Poiss ja liblik". Suur küsimus Eestis see, kas naised peavad süütult abielluma või ei. Tammsaare arvab, et ei tohiks end peenrahaks vahetada (ei ole vaja liiga palju suhteid). ,,Varjundid" on sanatooriumiromaan, peategelane surmani haige tüdruk Sonja (tuberkuloos) ja siis lugu tema armastusest. Kirjutab ka kunstmuinasjutte ja miniatuure ,,Poiss ja liblik". Need on sümbolistlikud ja allegoorilised (,,Kuningas ja ööbik", ,,Ööbik ja lilled")
annaabi.ee 
