Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid. Looduskaitse all olevad taimed Looduskaitse all olevad põlispuud : Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, Rõuge tammed ja Sinisilla tamm. Looduskaitse all olevad rändrahnud : Kunderi kivi ja Ivanni kivi. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: UueSaaluse ja Viitina mõisapark. Vaade Ihatsi külale Haanja kõrgustiku 3 kõrgemat tippu Eestis Suur Munamägi 318,1 m. Vallamägi 303,9 m. Kerekunno 295,8 m. Haanjamaa veekogud Kolme suurima Kahrila, Kavadi ja Vaskna järve pindala on vastavalt 35,2, 27,4 ja 23,6 ha.
Samuti kahjustab roostene vesi inimese tervist. (http://www.ecomos.ee/content/est/119/) 4.Looduskaitse Haanja vallas Haanja valla territooriumist on kaitse all kokku 8938 ha, mis moodustab valla üldpindalast 52,4 %. Suurimaks kaitsealaks on Haanja looduspark (8805 ha). Haanja Looduspargi koosseisu kuuluvad Suur Munamägi, Vällamäe ürgmets, Kütiorg ja Rõuge ürgorg. Haanja Looduspargis kasvab mitu looduskaitsealust põlispuud, nt. Sinisilla tamm, Klaasi tamm, Rõuge tammed ja Haki männid, seal on vanu mõisaparke ja kultuuriloolisi objekte (sh. Ruusmäe kastellmõis ja park, Küti Mäeveski, Rõuge kirik, Viitina mõis ja park ning Uue-Saaluse park). Vällamäel kasvab inimtegevusest vähe mõjutatud ürgmets, 120 aasta vanune sinilillekuusik. Loomadest esineb Haanja vallas enim närilisi ja siile. Väike-Palkna maastikukaitseala (24.8 ha) on moodustatud Väike-Palkna järve ja selle kaldal asuva metsakoosluse kaitseks
Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? 28 Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht. See liik on Eestis põhiareaalist kaugel kasvav I kategooria kaitsealune liik ning kuulub Eesti punase
annaabi.ee 
