kohrudesse surutud. Suuremate hiidpangaste läbimõõt võib seejuures küündida sadadesse meetritesse ja pindala mitmekümne hektarini. Kerkinud plokkide kohal on neid kattev tugevasti lõhestatud paelasund kohati ära kulutatud ja neis paigus avaneb pinnakatte all kohe Kambriumi sinisavi. Nende hiidpangaste kerke või vajumise aeg ja põhjused on senini lõplikult välja selgitamata, kuid on arvatud, seda võid põhjustada mandriliustiku surve all toimunud Kambriumi sinisavide voolamine ja sellest põhjustatud muutused selle lasundi paksuses. Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad
lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid Sinisavi Vanuselt järgmine hiiglaslik savilasund on Alam-Kambriumi sinisavi. See levib umbes samal alal kui Kotlini kihistu, lääne suunas aga veelgi kaugemale ning tema paksuski on Eestis aukartustäratav: 50-70 m. Sinisavi on selgelt meresavi. Koostiselt on sinisavi illiit (75-85% savifraktsioonidest)-kloriit-kaoliniit savi. Sinisavi on üldiselt peendispersne. Sinisavide hulka arvatakse harilikult ka Lükati kihistu alumine savirikas osa. Kuid põhiosa moodustab siiski sellest allapoole jääv Lontova kihistu Kestla kihistik, mis on väga ühtlane ning parimate kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale.
annaabi.ee 
