Joonte intensiivsus tähe atmosfääri tingimused- temp.ja gaasi tihedus Joonte kuju tähe tüüp Spektrijooned keemiline koostis Doppleri nihe tähe liikumine (kui kiiresti täht meile läheneb, kui kiiresti kaugeneb) Lähenev täht valguse sagedus suureneb lainepikkus väheneb (sininihe) Kaugenev täht valguse sagedus väheneb lainepikkus suureneb (punanihe) spekter liigub pikalainelise valguse suunas Kiiruse määramisel mõõdame spektrijoone puna- või sininihke see on vaatlejasihiline (omaliikumine teiste kaugete tähtede suhtes) 6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm
Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). 6. Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. 7. Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga. 8. Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.
liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). · Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. · Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga. · Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust. 2
pikilainelisel osal. Temperatuur on jaotuskõvera maksimumi järgi kergesti määratav. Tähe temperatuuri ja kiirgusmaksimumi lainepikkuse vahel on lihtne seos, nn Wieni nihkeseadus. Niisiis tähe temperatuuri mõõtmiseks tuleks uurida tähe kiirgust võimalikult suures lainepikkuste vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.) Tähe kiiruse mõõtmine Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse
annaabi.ee 
