2. Teises kausis valmista ette sõelutud jahu, vesi, suhkur, õli ja lisa pärm taignaga. Sega kõik kokku ning jäta 30-40 minutiks kerkima. 3. Sõtku taigen ning anna leivale soovitud kuju. Pane taigen vormi ning jäta veel natukeseks kerkima. 4. Küpseta 200-200C juures 40 minutit. 5. Serveeri 9 SINIMEREKARBID LEEMES Vaja: 1 kg värskeid sinimerekarpe 200 g porrulauku 2 porgandit 1 sibul 2 küüslauguküünt 1 l vett Või Sool Pipar Valmistamine: 1. Tükelda sibul, porgand ja porrulauk ja prae võis. Lisa küüslauk. 2. Aja potis vesi keema, lisa köögiviljad ja maitseained. 3. Kui oled lasknud köögiviljadel natukene keeda ning oled soovitud maitsega rahul, lisa sinimerekarbid. 4. Keeda karpe, kuni kõik karbid on avanenud. Serveeri ja naudi kohe!
oleksid siis vähid -jõevähk, homaar, langust- ja vähilaadsed- krabid ja krabilaadsed; peajalgsete hulka aga kaheksajalg, kalmaar, ja seepia. Neid leidub meredes päris palju. Eriti soojemates vetes. Aga leidub ka jahedates vetes nagu Põhjameres, eriti krevette, mida püüavad norrakad ja rootslased. Isegi meie Läänemeres võib neid leiduda, kuigi neid on vähe . Eestist vetest võib näiteks leida sinimerekarpe, söödav rannakarp. Meie, eestlaste, toidulaual on kõige enam kasutusel jõevähid, kuna neid leidub ka meie vetes ja seetõttu teatakse neid ka kõige rohkem. Teised mereannid jäävad juba delikatesside alla. Kõige rohkem süüakse molluskeid ja peajalgseid Aasia maades. Kuid ega mõningad euroopa maad ka alla ei jää. Näiteks süüakse päris palju krevette, vähke ka. Kuid jõululaual (julbård) leidub ka palju kalatooteid ja teisigi merande, nagu krevette, krabisid, karpe jne.
annaabi.ee 
