Nn taluõuekomöödia meil pole muud vaja, kui paneme taluõue püsti ja asi käib. Sellist lavastust annab ka üsna lihtsates oludes teha. Teine tuntud näidend kõrgperioodist on "Vedelvorst". Võrreldes "Mikumärdiga" ebatüüpilisem lahendus perepoeg on väga laisk ja see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses väga tüüpiline. Markantsemal kohal on ka keelekoomika. Raudsepal oli teadlikku suhtumist keelde, seda oli ka varem näha nt "Sinimandrias". 1931. a näidend "Põrunud aru õnnistus" paradoksne salongikomöödia. Paradoksne on uus joon, mis Raudsepale nii tüüpiline pole olnud. 1934 "Roosad prillid" 1930ndate keskpaiku tekib mingisugune mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse langust, aga selliseid märgilisi näidendeid 1930ndate keskpaigas ja II pooles nii väga tulema. Üks lihtne seletus sellele on ka see, et Raudsepp teeb pikemaid ärapõikeid
Mutsu andmetel oli The Murphy Band kui parim teistele eeskujuks ka repertuaarikujundamise küsimustes ning suur osa nende repertuaarist kõlas mingil kujul teistegi orkestrite esituses (Mutsu 1991, 7: 33). Kuidas teised Tallinna 85 I. Põder-Laksi (1917–1996) mäletatakse tänapäeval rohkem baleriini, koreograafi ja balleti repetiitorina. 1930. aastate teisel poolel oli ta hinnatud ka džässilauljana, lauldes Estonia Valges saalis, Astorias, Tartu Sinimandrias jm. Oli Six Swingers’i solist. 50 orkestrid seadete hankimise küsimuse lahendasid, pole teada. Ei ole võimatu, et Compe ja Paalse lubasid mõnel kasutada omi vanu “äramängitud” seadeid, mida nad ise enam ei vaja- nud, kuid konkreetseid andmeid selle kohta pole. Olukord muutus kergemaks 1930. aastate algul, kui hakkas toimima välismaistelt kirjastustelt
annaabi.ee 
