intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari" "Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr!" jne. See
ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele 21 langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari" "Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr