Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate vastu ja käskude täitmist. Esimesed julgustavad lapsi olema kahtlevad, teised aga rõhutavad rutiini. Nii mõjutab sotsiaalne sruktuur vanemate väärtusi ja käitumist ja see omakorda sotsialiseerimise tehnikaid ja lõpuks lapse isikuomadusi. Mõjutab ka karistamismeetodeid. Küsimus on selles kui palju vähendab riidlemine ja peksmine lapse ebasoovitavat käitumist. Mõju on füüsilisel karistamisel siis kui karistatakse kohe
Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980. aastateni. Väideti, et töölisklass hääletab valdavalt vasakparteide, jõukamad kesk- ja kõrgklassi inimesed aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. 20. sajandi lõpupoole ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised; ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid, oluline osa sinikraedest hääletab paremradikaalsete rahvuslaste poolt. Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi (maksureformi, perepoliitikasse), aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna. Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et