siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000 krabiliigist on tuntumad rannakrabi,harilik taskukrabi , sametine ujuvkrabi , roosa ämblikkrabi , lumekrabi , dungenessi krabi ja tavaline sinikrabi ! Tavaline rannakrabi on sage rannakülastaja . Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi. Haruharva müüdavat tavalist rannakrabi kasutavad kalasportlased söödana. Harlik taskukrabi elutseb kivistel ja liivastel rannikutel ning suudab sukelduda kuni 100 meetri sügavusele . Tema ümar ja punakaspruun koorik on tavaliselt 10-20 cm läbimõõduga , kuid see võib ulatuda ka 40 cm'ni.Omast kogemusest võin öelda ,et krabi oma liha on ülimaitsev . KÜSIGA MINULT KOORIKUT NÄHA !
K r e v e t i d jagatakse põhjamere ja harilikeks krevettideks. Põhjamere külma vee krevett on punast värvi ja kasvab kuni 12 cm pikkuseks. Krevette kasvatatakse 13 Vahemeremaades ning troopilistes vetes. Suurused varieeruvad 6...20 cm. hinnatakse kaalu alusel, mille järgi jaotatakse nad 6 mõõtu. Väikestest krevettidest valmistatakse põhiliselt pastat. K r a b i l i s i on kokku üle 4000 liigi. Tuntumad on jaapani hiidkrabi, sinikrabi, rannakrabi ja sametkrabi. Parimaks loetakse kamtsatka krabi (tegelikult ebakrabi). Viimase jalgade siruulatus on kuni 1,5 m ja kaal 7 kg. Krabide söödav liha asub neljas paaris jalgades. Toores liha on sültjas ja halli värvusega. Pärast keetmist muutub valgeks ja omandab kiulise konsistentsi. Krabisid kasutatakse peamiselt konservide valmistamiseks. M e r i v ä h i d ehk homaarid on sarnased jõevähile, kuid on tunduvalt suuremad, mass 4...15 kg. Söödav liha asub sõrgades ja sabas
annaabi.ee 
