ärakorjamine ja muu otseselt taime hävitav tegevus. [15] Ameerika naarits ehk mink (Mustela vison) kahjustab, õigemini on juba pöördumatult kahjustanud kodumaist euroopa naaritsat, kelle ta on praktliselt välja suretanud. Mingi ja naaritsa konflikt seisneb eelkõige toidukonkurentsis: mink sööb sama toitu kui kohalik naarits: jõevähke, kalu, linde jt. loomi ja elab samades elupaikades. Kõige märgatavamalt on ta kahandanud meie peamise jahilinnu sinikaelpardi arvukust, samuti kahjustab ta oma tegevusega meie omamaiseid vee- ja kaldakooslusi. Mink on oluline toidukonkurent ka tuhkrule ja saarmale. Positiivse poole pealt on mink mõningate terioloogide hinnangul aga piiri pannud ja peaaegu hävitanud sama päritoluga võõrliigi ondatra (Ondatra zibethicus). Mingi ohjamisel on andnud tulemusi väljaküttimine. [13] Mink on Eesti loodusesse levinud karusnahakasvatustest. Lisaks üksikutele putku pääsenud
Ühe kahekümnenda sajandi suu- rima füüsiku Richard Feynman’i sõnul on matemaatika valdamine looduse kirjelda- miseks lausa möödapääsmatu. Matemaatika kirjeldab Matemaatilise vedelikefüüsika abil saame selgitust jõgede müsteeriumile: miks nii sinikaelpardi, vanaema kui kiirkaatri taha tekivad lained täpselt sama nurga alt? Matemaatilise bioloogia abil leiame seoseid geenide ja haiguste vahel ning suu- dame mõista südame ja veresoonkonna tööd. Näiteks matemaatilised kirjeldused südamerakkude kaltsiumiradadest annavad lootust, et suudame paremini kontrol- lida südame rütmihäireid.
annaabi.ee 
