Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu
Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi) 1243- 54: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks · Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" · Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu.
annaabi.ee 
