6 Vt nt Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia artiklit „Medieval Theories of the Syllogism” (2010), http://plato.stanford.edu/entries/medieval-syllogism/. 7 Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM– See laps siin on kaunis laps. S+aM– See laps siin on Will. S+aP– (S+aP+) Järelduse valem pole vigane, kuigi täpsemalt on see muidugi S+aP+, ent see ei muuda asja.
http://plato.stanford.edu/entries/medieval-syllogism/. 7 Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM See laps siin on kaunis laps. S+aM See laps siin on Will. S+aP (S+aP+)