nende poolt eritatud pigmendid koos puidurakkude värvusega annavad puidule optilise efektina sinaka v hallikassinise tooni. Ceratocystis'e liigid paljunevad lühieoste ja umbes 0,1- 0,3 mm-lise läbimõõduga sulgeoslates valmivate kottseente abil, mida levitavad tuul ja putukad (eriti kooseüraskid). Sulgeoslad on iseloomuliku, suhteliselt pika kaelaga, mille suue on varustatud ripsmetega. Sinetumise arenemist soodustab puidu 33-82%-line niiskusesisaldus. Kuigi sinetumine ei riku märgatavalt puidu tehnilisi omadusi, ei soodusta puidu vastuvõtlikkust mädanikele ega takista ka puidu immutamist antisektikumidega, ei kasutata sinetunud materjali ehituste vastutavates konstruktsioonides. Et nii sinetuse kui k amädaniku arenemist soodustavad samad tegurid (puidu liigne niiskusesisaldus), siis võib sinetunud puidu puhul tekkida kahtlus, kas ta pole nakatatud ka mädanevate seentega. Puidu sinetumine on Eestis laialt levinud nähtus, eriti männipuidu juures.
kohtlemine, millega kaasnevad mehaanilised vigastused ja kvaliteedi langus. Kaubasaatja nõusolekuta ei tohi paketti osadeks jagada. Andmed paketi sisu kohta leiduvad kas käsitsi või arvutil kirjutatud ja paketile kinnitatud markeerimislehel. Saepuidu vead Kvaliteedivead Struktuurivead Seisukorravead Praod Oksad Vale kuivusaste Vaigusus Sinetumine Tõrv Muud värvimuutused Mädanik Mainitud struktuurihälbed on puude haigused, mis muutuvad vigadeks alles siis, kui puidust on saanud tooted. Oksad on puude elutalitluseks vältimatud. Sellest hoolimata vähendab suur okste arv puidu kvaliteeti. Suur oksasus võib osutuda saetud puidu suurimaks veaks. Saepuidu kvaliteet määratakse selle väljanägemise, s.t
annaabi.ee 
