paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine . Mees nimega Morton oli nii öelda kolpade mõõtja kes mõõtmise tulemusel järjestas inimesed mõõdupuule. See on küll väga absurdne kuidas ta neid mõõtmisi tegi ja kuidas ta hindas oma mõõtmisi . Mõningatest tema mõõtmis arvutustes , saaks välja tuua selle ,et ta mõõtis inimeste kolpasid sinepiseemnetega mis olid erineva suurustega . Kui tema skaala oleks ruumiliselt olnud 1-50 mingit ühikut siis sinepiseemnetega mõõtmise viga oleks olnud sellest 1/5 . Seda viga ei ole võimalik ignoreerida . Nii ka Mortonile hakkas selline viga silma ja ta vahetas sinepiseemned tinakuulide vastu. Tema katsed olid väga seinast seina sellegipoolest . Et tõsta vagete rasside väärikust ja alandada teiste rasside väärikust kasutas ta mõõtmisel mitmeid nippe . Näiteks kasutas ta palju naiste kolpasid
(Gould, 2001). Isegi, kui alguses oli Morton kahtleval positsioonil polügenismi suhtes, kirjutas ta hiljem mitmeid artikleid, kaitstes inimrasside kui eraldiseisvate ja niisuguseks loodud liikide staatust. Mortonil oli üks hüpotees, mida ta tahtis kontrollida: nimelt, et rasse on võimalik järjestada aju objektiivse füüsiliste näitajate, eriti selle suuruse alusel. Ta otsustas püüda järjestada rasse ajude keskmise suuruse järgi. Morton täitis koljuõõnsused sõelutud valgete sinepiseemnetega, kallas siis seemned mõõtekolbi ja mõõtis ajumahtuvuse kuuptollides. Hiljem tuli aga välja, et sinepiseemned ei ole selle töö jaoks sobivad, kuna on liiga kerged ja erineva suurusega. Seega võttis ta kasutusele tinakuulid, ning saavutas püsivaid tulemusi, mis sama kolju mõõtmisel ei erinenud kunagi enam kui ühe kuuptolli jagu. (Gould, 2001). Mortoni tehtud katsed näitavad selgelt, et mustanahalistel on kõige väiksem aju ja seega on
annaabi.ee 
