Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Toruvasar (joon. 22.5) koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitse-peast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi 9 alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis
keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel tekib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Kütus antakse põlemiskambrisse madal- või kõrgsurve etteandepumbaga. Diiselvasarate peamised eelised on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtsus ja mugavus, suur tootlikkus. Kuid vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on neid raske käivitada nõrga tagasilöögi tõttu. Hästi ei käivitu nad ka madalatel temperatuuridel.
annaabi.ee 
