Sellel reeglil on mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel.
ühildumatust arvus, nt vana kuubede. 2. Üldse ei ühildu: a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega- laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (aga: Täit selgust sellest ei saanud).Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua; b) asesõnad mis (tähenduses 'missugune') ja kogu, nt Mis lilli sa ostad? Nooruk okeeris oma käitumisega kogu seltskonda. 3. Omastav asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates
annaabi.ee 
