Talle ei meeldi olla peremeeste käsualune, ta unistab elust kus kõik on võrdsed. Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse
Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju. Oma metsa puit oli odavam kui kivi. Mandril kasutati puitlaast või sindlikatust. Läänemaal ja saartel ehitati ka pilliroost katuseid. Jõukamates taludes olid ka kivikatused. Põrandad tehti hööveldatud laudadest, mis jäeti enamuses ka värvimata. Arvati, et puit on nii soojem ja inimsõbralikum. Mõnes talus värviti põrandad. Värvimata põrandad aga küüriti laupäeviti seebi, vee ja luuaga valgeks ja kaeti naiste kootud kaltsuvaipadega. Omakootud tekid ja linad katsid ka voodeid ja laudu. Ehitati ka akendega
annaabi.ee 
