Noored pungad on kollakad, karvakestega kaetud, hiljem punakad, kaetud heleda vaiguga. Emasõite pungad on koonilised, pikkus kuni 7 mm, asuvad viimase aasta võrse tipus. Isasõite pungad on keraja kujuga, pikkus 4–5 mm, asuvad tihedalt piki võrset okaste vahel. OKKAD Okkad on tömbid, 1–2 cm pikkused, lamedad, 2–5 mm laiad ja 0,5 mm paksud, kerge sälguga otsast, pealt läikivad ja tumerohelised, all kaks sinakasvalget õhulõheriba. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt, aga on alusel käändunud, nii et nad on kas võrse peal või küljel ning üksnes väga harva all. Okkad ei ole teravad. ÕIED, KÄBID Nuluõied on ühesoolised, aga puud ise on kahekojalised, nii et samal puul leidub nii isas- kui emasõisi. Käbid on silindrikujulised, 4–7 cm pikkused ja läbimõõduga 2–3 cm, noorelt purpurjad, valminult tumevioletsed kuni pruunid, tihti vaigused
Säästulambi pirn sisaldab juba nii elektroonilist süüteseadet, kui ka voolu kontrollivat elektroonilist takistust. Kõrge intensiivsusega gaasilahenduslambid töötavad kõrgel rõhul ja temperatuuril ja kasutavad kaarlahendust intensiivse kiirguse tekitamiseks. Kõrgrõhu elavhõbedalambis paikneb metalliline elavhõbe argooni keskkonnas kvartsklaasist ümbrises. Lambi soojenemisel elevhõbe aurustub ja gaaslahenduskaar emiteerib nii ultraviolett- kui nähtavas kiirguses ja annab sinakasvalget valgust. Kuna metalliauru aatomid on üldjuhul alati madalamatel energianivoodel kui väärisgaasi aatomid, ergastavad kiirendatud elektronid eelkõige metalli aatomeid. Seetõttu kiirgabki lamp valdavalt just Hg spektriribades, kuigi Hg aurude osa kogu gaasist on vähem kui 1%. Kõrgrõhu lambi spekter on tavaliselt ribaspekter, kuna suure hulga aatomitevaheliste kokkupõrgete tulemusel pole samade elektronorbitaalide energia igas aatomis ühesugune
annaabi.ee 
