Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti. Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon).
Stonehenge oli pronksiaja objektidest kuulsaim. Uurimislugu ulatub 17. sajandisse. Seda on peetud oluliseks paigaks ja välja pakutud erinevaid kasutusviise. Põhiosa on tehtud pronkiajal, ehkki on mitu ehitusjärku. Suuremad blokid on 4 m kõrgused. Esimesed ehitised tehti 3000 eKr, kraav ja väiksemad süvendid. On välja pakutud, et oli matusepaik. Järgmise etapi jooksul püstitati väikesed kivid. Põhiline etapp oli 2000 – 1500 eKr, tehti suur ring suurtest kividest. Ehitati sinakast kivist, mis oli kaugelt kohale veetud. On välja pakutud, et tegu oli rooma templiga või druiidide pühamuga (kumbki pole eriti võimalik). Uuringud näitavad selgelt, et Stonhenge`i rajajad olid head matemaatikud ja astronoomid. Kivid on korralikult paigaldatud ja tee, mis selle juurde viib on orienteeritud suvise päiksetõusu pööripäeva järgi. On leitud, et tegu võis olla observatooriumiga või et hoopis ufonaudid tegid. On avastatud luid selle
annaabi.ee 
