Kihvad aitasid arvatavasti mammutil talvel lume alt toitu otsida. Külma eest kaitsmiseks olid mammutid kaetud tiheda karvastikuga. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Mammutiluu on elevandiluust tugevam ja kordumatu värvigammaga. Maa sees veedetud aastatuhandete jooksul on mammutiluu osaliselt mineraliseerunudja omandanud selle vältel sageli erilise värvitooni, mis võib ulatuda piimvalgest ja roosakast sinakaslillani. Luunikerdajad hindavad mammutiluud kõrgelt. Seda kasutatakse samaks otstarbeks mis elevandiluudki, kuid see on palju kallim. Mammuti luustik on märkimisväärselt sarnane india elevandi omaga, ainult et keskmine mammut oli suurem. Tema kihvad võisid olla kuni 4 m pikad ja kaaluda kuni 100 kg. Nad olid kinnitunud ülalõualuusse ja suunatud algul ettepoole, siis käändusid nad ülespoole ja kõrvale. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi poolt tekitatud või inimeste poolt järele tehtud ärritussignaalidele järgmisel viisil: (seisavad tardunult saepuki sarnase kehahoiakuga, neil on tüüpiline tähelepanelik peahoiak, rütmiliselt kõikuvad või jäigalt kikkiaetud kõrvad (vastavalt tõule), võimalik on kerge tippimine liikumisel.) Välissuguorganid. Häbe: punetus ja turse vähenevad ning temperatuur alaneb; värvimuutus punakasroosast kuni sinakaslillani; alumine häbemesopp muutub teravamaks, hakkab ülespoole kõverduma. Tupeesiku limaskest: muutub kahvatumaks; rikkalikult esinev innaaegne eritis muutub kõigepealt selgeks, hiljem kleepuvaks ja häguseks. INNAJÄRGNE FAAS Tüüpilised muutused Käitumine. Emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Välissuguorganid. Häbe: kõik senised muutused kaovad vähehaaval. Häbe muutub kahvatuks, jahedaks ja tõmbub kipra.
annaabi.ee 
