Levik: peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, saartel. Tähtsamad taimekooslused: tarna-kaasik, tarna-männik, tarna-kuusik. 6.3. ANGERVAKSA KASVUKOHATÜÜP (An) Reljeef: tasased lamedad nõod, pinnalt läbipestud moreenitasandikud, jõe- või ojaäärsed lauged nõlvad. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: mitmesugused gleimullad Go, G(o), GI nii moreenil kui veesetetel ja turvastunud mullad GoI,. Kuni 30 cm tüsedusele AT- horisondile järgneb pruuni- ja sinakashallilaiguline gleihorisont, sageli leidub selles valkjaskollaseid pudedaid karbonaatseid rähatükke. Mullareaktsioon on happeline. Veereziim: põhjavee tase sõltuvalt aastaajast ja sademete hulgast tugevasti kõikuv; kevadeti maapinnani ulatuv vesi võib kuival ajal laskuda sügavamale kui 1 m. Puurinne: domineerib sanglepp, kasvukohatüübi vähem soostunud või kuivendusest mõjutatud osas võib valdavaks olla ka kuusk. Soo- või arukase valitsemisega
Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, hästi liikuv. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Mullatekkeprotsessis omab olulist tähtsust muldade soostumist põhjustav põhjavete karedus. Enamasti on tegemist leetjate glei- (GI) või leostunud gleimuldadega (GO), lõimiselt enamasti liivsavid. Organogeenne horisont on enamasti 10.....30 cm tüsedune, reaktsioon neutraalne kuni nõrgalt happeline ( pHKCl 5,3-6,0), millele järgneb tavaliselt pruuni kuni sinakashallilaiguline liivsavine gleihorisont. Eraldatud on kasvukohatüübist tarna- angervaksa alltüüp (tr-an), millises on lähtekivimiks olevad erinevad moreenid kaetud tüsedama (üle 30 cm paksuse) liivakihiga ja mida käsitleme allpool. Puistutest on angervaksa kasvukohatüübis valitsevad segapuistud - enamasti kaasikud, ka kuusikud, sanglepikud, seguliigina harva mändi. Saar domineerib suure lubjasisaldusega aladel. Puistute boniteet II-III
annaabi.ee 
