väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises.****** Maalikunst: Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Prantsusmaa tuntuimad : Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoidlikke sinakashalle toone ning selgeid ja lihtsaid vorme. Väga kuulus on ta maal, mis kujutab Pariisi kaitsjannat Püha Geneviéve'i kuuvalgel uinuvat linna valvama Kristjan Raud (1865 - 1943) on tuntud eelkõige Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" illustreerijana. Rahvusromantilise stiili esindajana oli ta ühtaegu jõuline ja kandiline, aga ka lüürilisem ja romantilisem. Tema Kalevipojas on seda vägevust, mis ühel eeposekangelasel olema peab
värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas. Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898). Mõlema teosed on vägagi meeldivad ka oma välise, puhtmaalilise külje poolest. Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoitud sinakashalle toone ning selgeid lihtsaid vorme. Rohkelt sümbolismi näiteid leiame ka Belgiast, kus James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid.
Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel. Huumuskihi alumises osas ja vahetult selle all leidub gleistumisest tingitud roostetäppe ja -laike. Kõrgest põhjaveeseisust tingitud lühiaegse liigniiskuse korral ilmnevad gleistumistunnused (täpid ja laigud) mullaprofiili alumises osas. Kollakaid ja sinakashalle laike esineb kõige rohkem kõdunenud taimejuurte ümbruses. Nende muldade huumushorisont ei erine parasniiskete muldade omast. Pikaajaliselt liigniisketel muldadel, kui liigniiskus on põhjustatud pinnaveest, on huumuskiht toorhuumuslik, looduslikel aladel võib huumuskihis olla ka turvastumise tunnuseid. Huumushorisondi all paiknevad kihid on tugevasti gleistunud. Seal võib mõnikord tekkida pidev, õhuke, värvuselt sinakashall gleihorisont
annaabi.ee 
