Neoimpressionism • Neoimpressionism oli kunstivool 19. sajandi lõpul. • Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. • Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja
Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neo- impressionismini. Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel- Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust Salongist kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. PS: kui olla aus, siis võib tuua neo impr. alla impressionismi näited.
Simultaankontrast nimetatakse värvide vastastikust mõjutamist ehk ühe värvi esilekerkimist teisse värvi arvelt. Vahetud naabrid võivad värvi põhiolemust muuta. Sõltuvalt foonist, millel värv on vaadeldav, võime selle asemel näha hoopis teist tooni. Värvide muutlikkus ja vastastikune mõjutamine kuulub värvidünaamika valdkonda. Võib ka öelda, et kõik kontrastid on ühtlasi simultaansed, sest igat kontrastis üks värv mõjutab teist. Seega värvide simultaankontrasti nähtus seisneb selle, et iga värv omandab enda kõrval asetseva värvi täiendvärvi varjundi. Kontrastimõjudes selgusele jõudmiseks piisab sellest, kui teada, mis on antud värvi ja tema kõrval asetseva värvi täiendvärvi segamise tulemusel" Hulga- ehk kvantiteedikontrastis kõrvutatakse eri suuruse värvipindu ja tasakaalustatakse neid vastavalt värvide eredusele. Tasakaal püsib siin väikese eraldi ja suure tuhmi värvipinna vahel
annaabi.ee 
