baltisaksa malekoondise põhikiri kinnitati ametlikult 1887. Kolm aastat hiljem organiseerusid ametlikult ka Tartu baltisaksa malehuvilised. Eesti päritolu huvilised ei suutnud esialgu veel baltisakslastega konkureerida, küll aga jõudis kompositsioonmales kõrgete saavutusteni eestlane Albert Burmeister. 1893 külastas Eestit esmakordselt maailmatasemel maletaja Siegbert Tarrasch, kes andis Tartus 25 laual simultaani. Pärast Tarraschit külastasid Eestit veel teised tuntud maletajad, nende hulgas maailmameistrid Steinitz (1896), Lasker 1909 ja Capablanca (1913). 1904 ilmus trükis Grenzsteini maleõpetuse kordusväljaanne (800 eksemplari). 1905 asutati esimene eesti malekoondis, mille tegevus lakkas küll juba järgmisel aastal. Esimese maailmasõja eel hakkas baltisaksa maleühingute osatähtsus vähenema ja esiplaanile tõusid eestlastest malehuviliste püüdlused.
1940. Aastast kuni elu lõpuni oli Ullo elu suhteliselt rutiine ja igav. Ta töötas lihttöölisena kohvri vabrikus ja hiljem laos juhatajana. See kõik oli seotud NSV Liidu ühiskonnaga, kus inimesed pididki olema töölisrahvas ja võrdsed. 8. Nimeta seitse ajaloolist isikut, kelle leidsid teosest. Kes nad on (tähtsus ajaloos) ning kuidas on nad seotud peategelase looga? Paul Keres- kõige kuulsam eesti maletaja. Ullo käis Kerese vastu mängimas male simultaani. Raimund Kull- oli tol aja kõige kuulsam eesti dirigent. Ullo ja Lia käisid Estonia teatris, siis nad kohtusid Kulliga ning ajasid juttu, kuna Kull oli Ullo peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem. Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas- üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest. Ullo toimetas talle Arthur Valdese kirja
annaabi.ee 
