külastajate ees, tunnistades neid oma oranzide silmadega. 1000-st Madagaskari unikaalsest orhideeliigist kasvavad paljud Montagne d´Ambre rahvuspargis saare põhjatipu lähedal. Samas pole mitte kogu Madagaskar lopsakalt roheline, kuna metsade mahavõtmine ja põletamine on mõnedes piirkondades teinud oma töö. Saare idaranniku jõed on punasest savist, mis pärineb kunagisest haljendavast mägipiirkonnast. MADAGASKARI PRIMAADID Primaadid on bioloogiliselt sarnased inimahvidele (simpansidele, orangutangidele), inimestele, samuti gibonitele, siamangidele ja pärdikutele. 50 miljonit aastat tagasi elas primaatide oravasuurune eelkäija Aafrika subtroopilises metsas. Aja jooksul arenesid sellest olendist erinevad liigid- ühtedest said inimeste, inimahvide ja pärdikute esivanemad, teistest leemurid, potod, loorid ja galaagod. Loorisid leidub Aasias ning potosid ja galaagosid Aafrikas, kuid leemurid elavad eranditult Madagaskaril ja selle lähedal Komoori saartel
ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid. Noorelt äralõigatud õisikuvarre tüükast voolab palmimahla, mida juuakse värskelt või kääritatakse palmiveiniks. Kookospalmi koor on väärt küttematerjal, sest kuiv koor võtab kergesti tuld. Kookospähklid on meelepäraseks toiduks simpansidele ja gorilladele. Ahvid purustavad tugeva luukesta kiviga ja ning tugevate lõualuude ja hammaste abiga tühjendavad mõlemad viljapooled. Parandab seedimist Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine, likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Supilusikatäis
annaabi.ee 
