s, kas maatriksit ei ole või tegu on avalt käivitab, kas ristkülik- või a(), vektor veerg() s() vastavasse ritta, leiab selle väärtuse vastavasse ritta. arvust. Arvu saab ise valida klikates ksi elemendist, kui on siis liidab ement on negatiivne või mitte. Kui on siis duuriga Sub Kir_Tab C(), k, n, negatiivne ning moodustab seeläbi rel paigutab tekkinud massiivi esialgse number vn. mendi andmed etteantud lahtritesse. If- simaalne element. maalne element. simaalne element. maalne element. RIST: moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne A(), m, n k=0 * i = 1...m ei Ai, 1 < 0 k=k+1 * j = 1...n Ck, j = Ai, j C(), k RUUT: leida maksimaalne element väljaspool peadiagonaali
NIilLri. nemine on i.iks p6hilisi elu tunnuseid. puhul - see avaldub elu organiseerituse k6igil 6. NIi1l-r. Tavaliselt on jiirglased vanemate sarnased - tasernetel. Ka populatsioonid, liigid ja okostis- 7. Toogt: see tu leneb paljunemisega kaasnevast piirilikku- teemid arenevad. B. N{iks :. 12 : 3'ganismide -:: rujuneb tema ' .i{JSe ja iimbrit- ,: <:skkonna :::: meS. Puuliiki- - = <simaalne := -.n erinev. ::,ivadltihenda- =::soodsad : rg mused ,1o hargused. 1.5. K6ik organismid reageerivad drritusele. Karvasjalg-kaku silrnapupillid avarduvad v6i ahenevad sdltuvalt valguse intensiivsusest {vasakul)" Hiibelik mimoos reageerib puudutusele lehekeste asendi muutmisega (parernal).
ankrud on selleks ette valmistatud). Kasuks tulevad madalikul olevat laeva kiigutavad ja loksutavad võtted, milleks madalikul olev laev võib panna rooli pardast pardasse ja muuta oma käigu- reziimi. Joon. 17.15. 1, 2, 3, 4 päästvad laevad. Kui päästeope-ratsioonis osaleb roh-kem laevu (vt Joon. 17.15), seatakse nad tööle selliselt, et saavutada mak-simaalne efekt. Seejuures tuleb jälgida, et puksiirotsad ei sattuks vintidesse. Igal laeval peab olema võimalus ilmastikuolude halvenedes eemalduda. Ette peab olema nähtud ka madalikult maha tuleva laeva peatamine. Selleks saab kasutada tema enda ankruid MIDAGI ON VIST PUUDU KA 15. Avariipukseerimise puhul tehtavad arvutused: puksiirliini pikkus ja koosseis, pukseerimiskiirus. Vt kaustast 16. Tegevus laeval teise laeva hädasignaali saamisel. Otsinguoperatsioonide
lüliti ja süütepooli primaarmähis. Samal ajal on türistorsüüde vähem tundlik niiskuse ja Generaatorsüüte tööpõhimõte on järgmine: katkesti süüteküünla mustumise suhtes. kontaktide suletud seisus on süütepooli toitev staatorimä- Motorolleri «Elektron» türistorsüütesüsteem koosneb his nende kaudu lühistatud. Seetõttu on vool mähises mak- süütepoolist, türistoriplokist, andurist ja toitemähisest koos simaalne, pinge kondensaatori ja süütepooli klemmidel dioodiplokiga (joon. 52). Hooratta-generaatori staatori aga null, südamikule, millel varem paiknes süütepool, on mähitud Pärast katkesti kontaktide lahutamist läbib vool ka süü- väljavõtuga mähis. Selle esimene pool toidab akut, teine tepooli primaarmähist. Tingituna madalpingeahela takis- aga süütesüsteemi. Süütemomenti määrav andur on välja-