mootoriga, 5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi 8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter, 10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk, 13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55° Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel. Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s,
impulsregulaatori väljundpinge ühe polaarsete impulside jada. Ja pinge regureelimine toimub impulside kestvuse muutmisega. muutes impulside kestvust ehk laiust muutub väljundpinge keskväärtus mis on määrav mootori kiiruse regureelimisel. Kuna impulsspinge sisaldab teatavasti harmoonilisi, siis tuleb harmoonilised summutada ja selleks et impulsspingest saada alalispinget võib kasutada silufiltreid, see juures on alalisvoolu mootor tänu oma mähistele samuti voolu siluvaks elemendiks ja paljudel juhtudel ei olegi täiendavaid silufiltreid vaja. Impulsregulaatorid võimaldavad regureelida nii pinget kui voolu kus juures pinget vähendada kui ka tõsta. Ning vastavalt sellele tuntaksegi kolme liiki regulaatorid milliseid nimetatakse: 1. Ühe kravandilised regulaatori pinge polaarsus ja voolu suund ei muutu, küll saab regureelida nende väärtusi. 2. Kahe kravandilised regulaator on küll muutumatu pinge polaarsusega, kuid tema voolu
annaabi.ee 
