30- kraadisele lõunalaiusele. Ülem- fosfaatse jm.) koostisega ühenditest kihistu. Ordoviitsiumis põrkas Baltica kokku impregneerunud sagedaste Avalooniaga. Kesk-Siluriks liikus Baltica katkestuspindadena. Viimased tähistavad Aegkond (ladekond)-Ajastud-neile vastavaid ekvaatori ligidale, kus ta põrkas kokku settimises lünki. Suurema paksusega (1–20 m) kivimikomplekse nim ladestuteks- ladestik Laurentiaga
Samast ajast on teada ka üsna palju maismaataimede kivististe leide. 6 Need lubavad oletada, et Siluri ajastu teisel poolele hakkas tekkima algeline hõre maismaataimestik, mis koosnes primitiivsetest eostaimedest ürgraigaste esindajatest. Ladestu kivimid Silur grupeeritakse neljaks ladestikuks: Llandovery, Wenlock, Ludlow, Pridoli. Tavakohaselt on Eestis kasutatud jaotamist Alam- ja Ülem-Siluriks: esimene haarab Llandovery ja Wenlocki, teine Ludlow ja Pridoli. See jaotus pole enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Siluris kattis Eesti ala madal meri, mis sügavnes tänapäevase Poola keskosa suunas. Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid. Alam-Silur (Llandovery, Wenlock) vahelduvad savikivimid (savi ja mergel) lubja-
annaabi.ee 
