vasaraga lööke lehe servadest kühmu poole. Niisuguste löökide mõjul lehe tasne osa, mis liibub vastu plaati, venitatakse välja, mistõttu kühm järk-järgult õgvendub. Joon. 1 Kui lehel on mitu kühmu, siis tuleb löögid anda kühmude vahekohtadele. Selle tulemusena leht venitatakse välja ja kõik kühmud koonduvad ühte kohta, moodustades ühe üldise kumeruse, mis õgvendatakse eespool toodud viisil. Õhukesi lehti õgvendatakse puidustvasara või silumisklotsiga (joon. 2). Joon. 2 Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad metallile üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Käsitsi painutatakse tavaliselt kruustangide vahel vasara abil (joon. 1), kasutades seejuures mitmesuguseid rakiseid. Joon. 1 Painutada võib näidise, koha, märkimise ja sablooni järgi.
osa välja ja servade lainelises hakkab kaduma. Pärast pööratakse leht ümber ja jätkatakse õgvendamist samal viisil, kuni saavutatakse sirgjoonelisus. Õhukesi lehti õgvendatakse puidust vasaraga (joon. 86a). Väga õhukesed lehed asetatakse tasasele plaadile ja õgvendatakse silumusklotsiga (joon. 86b). Lehtmaterjali õgvendamise skeem joon. 85 Õhukeste lehtede õgvendamine: a puitvasaraga; b - silumisklotsiga joon. 86 Palju tootlikum on lehtmaterjali õgvendamine rotatsioonõgvendusmasinatel (joon. 87). Masinal on kaks kohakuti asetsevat sisendjuhtvaltsi ja kaks väljundjuhtvaltsi. Sisend- juhtvaltside pöörlemiskiirus on natukene väiksem kui väljundvaltsidel, sellest tingituna venitatakse leht õgvenduse käigus ka natukene välja, mis soodustab tooriku õgvendamist.
annaabi.ee 
