süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub järgneva valemi alusel u(k) --> u(z) x H(z) = y(z) -> y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(k) leitakse kujutis u(z) Z-teisenduse tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(z) avaldise lahutamisega osamurdudeks. 2.6 Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (finiitsed süsteemid) Alustame teatava silumisalgoritmi analüüsist. Kasutame jooksva keskmise algoritmi meetodit. Selle sisuks on teatava hulga viimaste mõõtetulemuste keskmiste jätkuv arvutamine. Olgu esialgsete diskreetsete mõõtetulemuste jada u[k], k=0,l,2,... . k muutumisel tekib keskmistatud suuruste diskreetjada y[k] = y[k -1]+ ¼(u[k] - u[k - 4]) (2.6.1) Algoritmi realisatsiooni võib vaadelda süsteemina, mille sisendiks on esialgsed mõõtetulemused u[k] ja väljundiks keskmistatud suurused y[k]
analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub järgneva valemi alusel u(k) —> u(z) x H(z) = y(z) -> y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(k) leitakse kujutis u(z) Z-teisenduse tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(z) avaldise lahutamisega osamurdudeks. Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (finiitsed süsteemid)- Alustame teatava silumisalgoritmi analüüsist. Kasutame jooksva keskmise algoritmi meetodit. Selle sisuks on teatavahulga viimaste mõõtetulemuste keskmiste jätkuv arvutamine. Olgu esialgsete diskreetsete mõõtetulemuste jada u[k], k=0,l,2,... . k muutumisel tekib keskmistatud suuruste diskreetjada y[k] = y[k -1]+ ¼(u[k] - u[k - 4]) (2.6.1) Algoritmi realisatsiooni võib vaadelda süsteemina, mille sisendiks on esialgsed mõõtetulemused u[k] ja väljundiks keskmistatud suurused y[k]
annaabi.ee 
