Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada. Euroga on ka see hea, et ei pea nii suuri sularaha patakaid kaasas kandma. Aga sellel on ka omad miinused. Algul on harjumine raske, sest oled ju terve elu krooniga elanud.
Paljud teavad, et kaaliumivaene ja naatriumirikas toit tõstab vererõhku, kuid vähesed teavad, et see soodustab ka vähi teket. On täiesti võimalik õppida nautima vähesel määral soolatud toidu maitset. Maitsestamiseks võib kasutada meresoola, maitsetaimi ja sidrunimahla. Meresoolas on peale naatriumi ka palju muid kasulikke mineraale. Kuna valmistoidud sisaldavad sageli palju keedusoola ja ka muid naatriumiühendeid, siis soovitame alati lugeda siltidelt toidu koostist. Naatriumi sisaldavad naatriumglutamaat, sojakaste, soolvesi, küpsetussooda (naatriumbikarbonaat), marineeritud toidud, parmesan, puljong, suitsetatud produktid, konservid ja valmis kastmed ning maitseained. Ära tarbi konserveeritud toite, eriti valmis suppe ja puljongit, nendes on tavaliselt äärmiselt kõrge naatriumisisaldus. Me oleme harjunud soola tarbimist jälgima, aga sama oluline on jälgida kaaliumi tarbimist, eriti kõrge vererõhuga isikutel
Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Viikingite ruune on leitud graffitina puust siltidelt, mida kasutasid kaupmehed, või relvadel ja hauakividel. Ruunide nurgeline kuju teeb nende kivisse graveerimise lihtsamaks. Norra legendi järgi oli Odin see, kes sai läbi eneseohverduse ruunidest teada. Havamal (üks Luulelise Edda luuletus) kirjeldab Odini leidu: ,,Ma tean, et rippusin tuulisel puul / tervelt üheksa ööd, / odaga haavatud ja Odinile antuna, / iseendalt iseendale, / sellel puul, mille
annaabi.ee 
