Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kr...
santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid · Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat
· Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia · Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav 8. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel · Tekkis vajadus Frangi riigi piires ühtlustada liturgilised laulud · Neuma- esimene noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · 11 saj võttis Guido Arezzost kasutusele Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri -võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · 13 saj lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on kasutusel tänapäevani 9. Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett · Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku
annaabi.ee 
