“Kord olin nagu kole krants” (“Vox populi”) “Elu on kui porimülgas” (“Mülgas”) Personifikatsioonid Näited: “Külm teeb kaane veele” (“Selge hommik”) “Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”) “Raha kaotab ostujõu” (“Raha”) Hüperboolid Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) Runnel kasutab antud kogumikus palju kordusi. Luuletuses “Silplaul” kordub mitmed korrad sõna ei ja või. Luuletuses “Jälle” kordub sõna jälle. Luuletuses “Ei saa” kordub sõna ütlemine erinevates vormides. Kõlakujundid Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K- tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus. Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega.
Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid, improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund hard bop ,mis rõhutas taas mastale muusikale omast intensiivsust. Tänapäeava jazz Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine. Püüti eemalduda reeglitest ja siduvatest vormiskeemidest.
annaabi.ee 
