Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek. Selleks kasutati traktorit. Töötaja tegeuvs tööõnnetuse hetkel oli silopallide lahtivõtmine noorkarja koplis, kui teda ründas järsult pull, kes põhjustas rindekere ja ülakõhu vigastused. 5. PÕHJ USED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE
ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3. Iseseisvale tööle lubamine oli registreerimata. 4. Varasemalt oli loom olnud rahulik, seega ei osatud temas ohtu näha. 5. Silopallide ja koplis söötmist ettevõttes koostatud „ohutuse erinõuded töötamisel loomadega“ (OTJ-2) juhend ei reguleeri. Õnnetuse vältimine 1. Tuleb kasutada täiendavaid ohutusvõtteid. 2. Töölistele tuleb tagada spetsiaalne väljaõpe. 3. Võimalusel tuleb vältida karjaga kokkupuudet ja sooritada tööoperatsioonid masinatega. 4. Töötajal peab olema võimalus ohu korral varjumiseks. 5. Vajadusel tuleb kasutada enesekaitsevahendeid.
Toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. Õnnetuse põhjustanud oht on 5- pallilises skaalas 1 ehk antud oht on täiesti juhuslik. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3. Iseseisvale tööle lubamine oli registreerimata. 4. Varasemalt oli loom olnud rahulik, seega ei osatud temas ohtu näha. 5. Silopallide ja koplis söötmist ettevõttes koostatud ,,ohutuse erinõuded töötamisel loomadega" (OTJ-2) juhend ei reguleeri. Õnnetuse vältimine 1. Tuleb kasutada täiendavaid ohutusvõtteid. 2. Töölistele tuleb tagada spetsiaalne väljaõpe. 3. Võimalusel tuleb vältida karjaga kokkupuudet ja sooritada tööoperatsioonid masinatega. 4. Töötajal peab olema võimalus ohu korral varjumiseks. 5. Vajadusel tuleb kasutada enesekaitsevahendeid. Vastutus
Emased karud veedavad talved reeglina siiski ,,pesades" et kindlustada poegade ellujäämine. Taliuinak kestab märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprilli lõpus, mai algul). Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. www.jahindusinfo.ee
Välimus: Karu kaal 90- 200kg. Kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal ning seetõttu paistab karu küürakana. Sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus kollakaspruun kuni mustjaspruun. Elab kuni 30 aastat. Levik: Ajalooliselt Euraasia ja Põhja- Ameerika, tänapäeval areaal katkendlik. Arvukus Eestis: ~550 2003.a Toitumine: Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. Sigimine; Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood tiinus kestab karul ainult 60 päeva
annaabi.ee 
