· Selles on 2133% toorkiudu, 612 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 6791 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Lehm suudab päevas süüa kuni 25 kg silo kuivainet. · Silos on rohkesti orgaanilisi happeid, mis tekkivad piimhappelisel, kuid ka muudel käärimistel. · Maisisilo proteiinisisaldus on, võrreldes muude silodega, madalam. · Suure proteiinisisaldusega on liblikõielistest taimedest valmistatud silo. · Silo valmistamiseks paigutatakse algmaterjal õhutihedalt silohoidlasse, pallidesse või auna. · Söödas algab mikroorganismide toimel anaeroobne käärimine, mille käigus tekivad happesust suurendavad orgaanilised happed. · Olenevalt kuivainesisaldusest, peab käärimine toimuma nii, et happesuse kasv alandaks silo pH võimalikult kiiresti teatud tasemeni. · Mida vähem on kuivainet, seda happelisemaks peab kujunema keskkond. · Väga märja silo puhul (kuivainet < 20%) peab pH olema 3,84,0.
olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse. Silo ladustamisel maa peale tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. Silomahlahoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta. Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse. Silomahla pole lubatav hoiustada loomalauda all. Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. Juhul, kui silo tehakse põlluauna, peab see olema vooderdatud alt ja kaetud pealt vettpidava materjaliga. Lisaks peab auna all olema niipalju põhku või turvast, et see hoiaks ära tekkiva silomahla väljanõrgumise. Mõistlik on põlluauna paigutada ainult närvutatud heinast tehtud silo. 8 . TA I M E K A I T S E
annaabi.ee 
