tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest, võrgust või mõnst muust materjalist takistus. Ujudes piki takistust ning otsides edasipääsu, satub kala takistusse jäetud avause kaudu püünisesse. Sellesse püünisterühma kuuluvad: 1. mõrrad 2. rüsad 3. vetrid 4. kakuamid 5. bottengarnid 6. silmutorbikud Lõkspüüniste hulka kuulusid ka: 1. kaints 2. sääs 3. tähes 4. volukas Kuid nüüd on need asendatud kaasaegsemate püünisetega. Selles referaadis kirjutangi lõkspüünistest. Mis on lõkspüünis? Millised on lubatud lõkspüünised? Püügi iseärasused ja püüan lõkspüünistest natuke lähemalt uurida. 3 1. Püük lõkspüünisetga 1. Lubatud lõkspüünised on:
Tingimata ei pea kala esinema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult. Lõkspüünistega püügi eeliseks on püügi autonoomsus, kuna püük toimub kaluri otsese sekkumiseta. Lisaks on nendega püük võimalik seal, kuhu teisi püüniseid (v.a. vast õngpüüniseid ja nakkevõrke) püügile asetada pole võimalik. Lõkspüünised jagunevad kolme suuremasse rühma: 1. Juhtaiata lõkspüünised: mõrrad, lõksud, silmutorbikud jne. 2. Juhtaiaga mõrrad: mõrrad, rüsad jne. 3. Seisevnoodad e. kastmõrrad Püük juhtaiata lõksudega (lõkspüünistega) Lihtsaimad lõksud on tegelikult kalatõkked (fish barriers), mida inimene õppis valmistama juba väga ammuses minevikus. Kalatõkked kujutavad endast esimesel lähenemisel lihtsat seina (võrgust või muust materjalist, ka kividest), mis suunab kala kas seina otsas olevasse kasti või mingisse veekogu ossa, kust kala on raske leida väljapääsu
annaabi.ee 
