Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest. Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut- Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19
edasi liikudes muutuvad sümbolite tähendused ja võib juhtuda, et algtähendused lähevad kaotsi. Näiteks on nii juhtunud risti sümboliga või haakristiga. Ornamentide levikul tuleb arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et vahel kiputi märke ja ornamente kasutama ka nii, et nende tähendusele või sisule ei pööratud tähelepanu. Ülekaalus on geomeetriline ornament, mille põhielemendid on ruut, rist, siksak, ring, silmusnelinurk ja kolmnurk. Kristluse tulekuga omistati neile ristiusuga seotud tähendused, kuid eesti talupojad ei mõistnud usundilist tähendust täiel määral. Rahvas võttis ornamendid oma kaunistustesse enamasti lihtsustatult, ühed kui õnnetoovad, teised kui kaitsemaagilised, aga ka pilkupüüdvad motiivid. Märke kasutades oli oluline saavutada kokkulepe looduse kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid
annaabi.ee 
