§ Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitööstus jaguneb : rõivatööstus u.50% (masstoodang, moetoodang), tööstustooted u.25%(rihmad, polstrid jm.), tekstiilitooted u.25%(kardinad jm sisustustarbed)
............................................................................................ 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud
Leonardo tegi täiustase, kuid seda ei võetud kasutusele. Ketraja võis istuda. Paelakudumismasin oli kangaspuude modifikatsioon, võimaldas üheaegselt kududa mitut paela. Masin võrdlemisi keerukas. Ühe Veneetsia autori andmeil (1629) leiutati see 1579 Gdanskis. Linn kartnud kangrute töötajäämist, leiutis keelati, leidur lasti salaja kägistada. Uuesti ilmus paelakudumismasin Leidenis (1621), sajandi lõpul kasutati Hollandis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal. Silmuskudumise masina leiutas Nottinghami-lähedase küla vaimulik William Lee (1589). Operatsioonide keerukuse tõttu (kan-gaspuudega võrreldes) väga keerukas saavutus. Oli märksa rohkem automatiseeritud kui ükski varasem masin. Arenesid tekstiilitööstuse abimasinad. Laienes veejõul töötavate vanutusmasinate rakendamine. Leonardo joonistas jõumasinaga käitatavaid masinaid siidi haspeldamiseks ja korrutamiseks, kuid 16. saj. keskel kasutusele tulnud masinad erinesid tema masinatest.
annaabi.ee 
