erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. 2. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 23m ning laius 50100m, pikkus harilikult alla 1km. merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Kuju erinevuse järgi jaotatakse: Silmusjas maasäär moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole. Põiksäär tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nooljas maasäär kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimu, saarte taha "sabana". Tombolo on kas kaht saart või saart ja mandrit ühendav rannakuhjevorm. 3. Rannabarrid
Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt
annaabi.ee 
