tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus! / Ja kiusa kiusa end lahti!". Hoolimata sellest, et mõlemad olid Siuru liikmed, on nende luule vägagi erinev, kuigi võiks arvata, et samasse rühmitusse kuulumise tõttu on see pigem sarnane. 1917. aastal loodud kirjandusrühmituse liikmed olid täis
See kuulus mees kiitis seda väga.» «Rondoo!» ütles põlglikult jesuiit. «Rondoo!» lausus masinlikult küree. «Lugege ette, lugege ette!» hüüdis d'Artagnan. «See toob natuke vaheldust.» «Seda küll mitte, sest see on usuline,» vastas Aramis, «see on teoloogia värssides.» «Kurat!» ütles d'Artagnan. «Kuulake,» lausus Aramis tagasihoidliku ilmega, mis ei olnud siiski päris vaba teatavast silmakirjalikkusest. «Teie, kes leinate, kastes silmavette aegu, mis möödas, ja päevi, mis tulemas veel, -- kõik teie ahastus lõpeb ja rahu saab meel, kui oma pisarad toote Jumala ette teie, kes leinate.» D'Artagnan ja küree olid vaimustatud. Jesuiit jäi oma arvamuse juurde. 4Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.). «Hoiduge segamast ilmlikku maitset teoloogilise . stiiliga. Mis ütleb selle kohta Püha Augustinus? Severus sit clericorum sermo.» * «Jah, jutlus olgu selge,» ütles küree