Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub
Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. · Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat. · Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva
Pöialpoiss, kelle söömist takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul. Puukoristaja Puukoristajat võib kohata aastaringselt. Puukoristaja on levinud parasvöötme Euraasias. Soomes teda peaaegu ei esine. Puukoristaja on üldiselt paigallind, kui rändab, siis lühikesi vahemaid. Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja võimsa nokaga väike lind. Ta on sinakashalli keha pealmise poolega ja musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja PõhjaEuroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva sabaalune, Lääneeuroopa alamliigil on punakas keha alumine pool. Silmad on puukoristajal mustad, jalad heleoranzhid. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. Erinevalt rähnidest ei kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Toitub teinekord ka maapinnal. Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad.
annaabi.ee 
