perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega Toimus kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja suur osa mereselgrootutest Triias(251-199,6) Pangea oli hiiglaslik,ulatudes ühelt pooluselt teisele Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu
Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas
Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mesosoikum.html).
Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid). 15. Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on