Kalapüüniste projekteerimisel ja ka ekspluateerimisel loetakse kõige tähtsamaiks takistusjõude ning nende adekvaatset arvestamist. Takistusjõud tekib ükskõik, millisel püünise liikumisel vee suhtes. Seega, takistusjõud tekivad ka seisvate püüniste puhul, kuna vesi liigub. Valdava osa püünise kogutakistusjõust tekitab võrgulina takistus R (N). See sõltub eelkõige vee liikumise kiirusest v (m/s) võrgulina suhtes, viimase materjalist ja pindalast F (m²), silmasuurusest A (mm) ja niidi diameetrist d (mm), võrgulina rakenduskoefitsiendist, võrgulina asetusest vee liikumise suuna suhtes jne. 5 Kalapüügiviisid 9. Võrgupüük 9.1. Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h
Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise soetamisel/ehitamisel tasub silmas pidada, et kalapüügieeskirjas kehtivad kariaiale, juhtaiale ning mõrrapärale erinevad minimaalse silmasuuruse nõuded.Sarnaselt mõrdadele on kurnpüüniste ehitamisel oluliseks teguriks kasutatud noodalina silmasuurus. Nooda puhul erineb minimaalne
annaabi.ee 
