Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Et saaks kujuneda paindlik käitumine ja algeline psüühika, peab olema närvisüsteem. Mingi algeline närvitegevus on kõigepealt vajalik keskkonna muutuste silmaspidamiseks, alles seejärel saab võimalikuks muutustele reageerimine ehk käitumine ja oma tegevuse analüüsimine ning paindlik korraldamine. Evolutsiooniliselt kõige vanematel üherakulistel loomadel närvisüsteem puudub, kuid neil on oluline eeltingimus närvisüsteemi tekkeks erutuvus. Üherakuline olend reageerib keskkonna muutustele olenevalt sellest, kas need on elu säilitamise seisukohalt soodsad või ebasoodsad, lähenemise või eemaldumisega. 1
lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust. Lisaks peaajule areneb ka seljaaju, mis tagab lapsele tasakaalu ja kehahoiaku üle suurema kontrolli. Nägemine. Teisel ja kolmandal eluaastal seondub aju küpsemisega ka nägemismeele areng, laps suudab pilku täpsemini fokuseerida. Kehalise aktiivsusega seotud ülesannete puhul (ronimine, jooksmine, viskamine, tasakaalu hoidmine ja püüdmine) peab laps oma nägemismeelt kasutama ümbruse silmaspidamiseks. Selles vanuses suudab ta sellega juba palju paremini hakkama saada. Laps on kohmakas Laste koordinatsioonioskuste omandamise ulatus ja kiinis on äärmiselt erinev. Pruugib ainult vaadata mõnda kahc-kolmeaastaste laste gruppi, et näha: mõned neist on väledamad ja osavamad kui teised. Ära muretse, kui sinu laps tundub alati kõige aeglasem ja saamatum - individuaalsed erinevused on kehalise aktiivsuse arenemisel täiesti normaalsed. 15 eluluust 3 aastani Mida teha
annaabi.ee 
